pühapäev, 1. märts 2020

MATEMAATIKA; KUNST

Tegevus 1 “Hammaste loendamise lauamäng”



Vajalikud vahendid: punane paber valge paber pliiats käärid kilekaaned ja/või lamineerimine vildikas või marker täring ja nupud.

NB! Mängu võib meisterdada ühistööna, individuaalselt või ainult õpetaja.

Lapsed või õpetaja joonistavad punasele paberile kogu paberi ulatuses pikliku, otstest ümara kujutise ning lõikavad selle seejärel välja. Lapsed murravad kujutise pooleks, et moodustuks nii üla– kui alaosa. Lapsed joonistavad, lõikavad ja kleebivad valgest paberist 10 hammast nii ülaosale kui alaosale. Õpetaja võiks valmistatud kujutise lamineerida või panna kilekaante vahele, et võimaldada hammaste peale vildikate või markeritega kirjutamist ja joonistamist ning kustutamist.

Sellist suu kujutist saab kasutada erinevateks täringumängudeks.Lapsed ja/või õpetaja võivad hambaid nummerdada kas loogilises järjekorras või suvaliselt.

Hammastele on kirjutatud numbrid 12ni. Laps veeretab täringut ja loendab saadud numbri jagu hambaid ning paneb oma nupu vastavale hambale. Laps võrdleb (suurem kui, väiksem kui) hammastel olevat numbrit täringul oleva arvuga ning kirjutab selle ette vastava märgi.

Hammastele on kirjutatud numbrid. Laps või õpetaja kirjutab “suule” näiteks +1. Laps veeretab täringut ja liidab arvu täringu arvule ning leiab vastava numbri hambalt või kirjutab numbri hambale.

Sama tegevus, aga arvud on vastavalt lapse võimetele suuremad.

Allikas: Talvik, L. Ermo, S. Vald, K. Kuldmaa, A. (2018). Hambatarkused- koolieelse lasteasutuse õpetaja metoodiline juhend.


Tegevus 2 “Laste kehade joonistamine”

Vahendid: Lapse keha suurused paberid, pliiatsid, käärid.

Paaristöö: Lapsed võtavad paaridesse. Iga paar saab endale kaks suurt paberit, kuhu lapse keha peale mahuks (nt tapeedirullist lõigatud paberitükid). Üks paarilistest läheb paberi peale pikali ja teine hakkab ümber tema keha joonistama. Nii ilmub paberile lapse keha kujutis. Sama tegevus toimub ka teise paarilisega. Kui kõik kehad on joonistatud tuleb lastel valminud kehad pikkuse järjekorda panna. Kui on üle kümne lapse, siis võiks lapsed jagada pikkuse järjekorda paigutamisel kaheks grupiks. Näiteks, et mõlemal grupil on vaja seada pikkuse järjekorda 8 keha.

Joonistab enda kehale detailid (nt silmad, nina, suu, riided). Näitab, milline on kõige pikem ja milline on kõige lühem keha (võrreldes teiste laste meisterdatud kehadega).

Joonistab enda kehale detailid (nt silmad, nina, suu, riided). Valminud kehade pikkuse järjekorda paigutamine. Loendab kokku, mitu joonistatud keha on.

Joonistab enda kehale detailid (nt silmad, nina, suu, riided). Valminud kehade pikkuse järjekorda paigutamine. Mõõdab mõõdulindiga kehade pikkused ja kirjutab sildikesed juurde.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar