Tegevus 1 “Munakarbist hambad”
Vahendid: munakarp punane paber valge guaššvärv liimipüstol ja liim lõng, niit, pael vms.
Munakarbist ja värvilisest paberist hammaste mudelite abil saab lastele selgitada ja harjutada hammaste puhastamise tehnikat. Sobib hästi hambaniidi kasutamise tehnika harjutamiseks.
Miks on vaja hambavahesid hambaniidiga puhastada?
Mis juhtub, kui hambavahesid korralikult ei puhasta?
Vastus: hammaste vahele koguneb toiduosakesi, mida hambaharjaga harjates kätte ei saa, ning mis moodustavad bakteritele korraliku „toidulaua“. See omakorda tekitab soodsa keskkonna hambaaukude tekkeks just hammaste vahele, kus neid on keeruline näha ja ravida.
Lapsed lõikavad punasest paberist suu. Õpetaja või lapsed eemaldavad munakarbi pooled teineteisest. Vaja läheb poolt, milles on munapesad. Munapesad võib soovi korral värvida valgeks. Lapsed pööravad munapesadega karbi nii, et pesad jäävad püsti nagu hambad. Lapsed lõikavad selle karbi poole pikkupidi pooleks, nii et jääb vaid üks rida „hambaid“ ning eemaldavad kõrgemad ääred. Teist hambarida saab mänguks kasutada teine laps. Õpetaja aitab liimida „hambad“ ettevalmistatud suule. Kasutades lõnga, niiti, paela vms harjutavad lapsed õpetaja eeskujul ja juhendamisel hambavahede niiditamist.
Allikas: Talvik, L. Ermo, S. Vald, K. Kuldmaa, A. (2018). Hambatarkused- koolieelse lasteasutuse õpetaja metoodiline juhend
Tegevus 2 “Organid inimese kehas”
Vahendid: Plastiliin, papp, käärid
Papi peale inimese keha joonistamine šablooniga ja selle välja lõikamine. Seejärel hakatakse joonise järgi voolima kehale organeid.
Foto: https://www.pngitem.com/middle/bmhThx_28-collection-of-human-body-clipart-png-human/ [26.02.2020]
Tegevus 3 “Pabersuu meisterdamine”
Vahendid: valge papptaldrik (lainelise servaga), pliiats, käärid, punane paber, liim, guaššvärvid, plastiliin
Lapsed meisterdavad suu ja erinevaid toite ning jooke, millega mängides suureneb nende teadlikkus sellest, millised toidud ja joogid on tervisele head ning milliseid peaks sööma vähem.
Laps voldib papptaldriku pooleks. Taldriku lainelisele servale joonte peale märgib hariliku pliiatsiga kümne hamba piirjooned üles ja alla. Laps lõikab välja hammaste vahekohad. Väljalõigatud hambad painutab laps kergelt allapoole. Laps lõikab punasest paberist välja keele ja kleebib suhu ehk volditud taldriku sisse ühele poolele. Võimalusel võib laps taldriku välisküljele lisada silmad (nt liikuvad silmad või joonistatud silmad) ja nina. Lapsed voolivad, maalivad, kleebivad kokku erinevaid toiduaineid, nt puu– ja köögiviljad (puuviljad: õun, pirn; köögiviljad: porgand, kurk, paprika, herned, kapsas), marjad (maasikas, mustikas) ning kommid, šokolaad, jäätis, karastusjook. Valmismeisterdatud toiduaineid saab meisterdatud suhu pista ning võistelda selles, kes oskab nimetada kõige enam tervisesõbralikke ja vähem sõbralikke valikuid. Õpetaja palub lastel pabersuhu panna näiteks ainult puuvilju või õpetaja ütleb, et pange suhu need toiduained, mida me peaksime sööma iga päev.
Tegevus 4 “Toiduained vanadest ajakirjadest”
Vahendid: Eelnevalt valmistatud pabersuu
Lapsed otsivad ajakirjadest erinevaid toiduainete pilte ja lõikavad need välja.
Tegevus 5 “Kui palju hambaid?”
Vahendid: Eelnevalt meisterdatud pabersuu
Iga laps loendab, mitu hammast tal on ja märgib need vastavalt pabersuule. Kui lapsel on suus näiteks 6 ülemist piimahammast, siis saab peita pabersuu ülalõual neli hammast ära (nt kleepmassiga suulakke kinnitada, et neid hiljem jälle lahti võtta, kui uued hambad lisanduvad).
Tegevus 6 “Toidupüramiid”
Vahendid: Pilt toidupüramiidi kujust, ajakirjadest väljalõigatud toiduainete pildid
Toiduainete rühmitamine toidupüramiidi. Vaata toidupüramiidi siit: https://tervisliktoitumine.ee/toidupuramiid-on-tervisliku-toitumise-alus/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar